Arvutustabeliprogrammi määratlus ja kasutusalad

Algselt oli arvutustabel ja võib ka praegu olla paberileht, mida kasutati finantsandmete salvestamiseks ja kuvamiseks.

Elektrooniline tabelarvutusprogramm on interaktiivne arvutirakendus, näiteks Excel, OpenOffice Calc, või Google'i arvutustabelid mis jäljendab paberarvutustabelit.

Sarnaselt paberversiooniga kasutatakse seda tüüpi rakendusi salvestamiseks, korraldamiseks ja manipuleerimiseks andmeid, kuid sellel on ka mitmeid sisseehitatud funktsioone ja tööriistu, nt funktsioonid, valemid, diagrammid ja andmeanalüüsi tööriistad, mis hõlbustavad suurte andmemahtudega töötamist ja nende haldamist.

Excelis ja teistes praegustes rakendustes nimetatakse üksikuid tabelifaile kui töölehed või töövihikud.

Arvutustabeli failikorraldus

Kui vaatate ekraanil arvutustabeliprogrammi (nagu on ülaltoodud pildil), näete ristkülikukujulist tabelit või ridade ja veerud. Horisontaalsed read on tähistatud numbritega (1,2,3) ja vertikaalsed veerud tähestiku tähtedega (A, B, C). 26-st suuremate veergude puhul tähistatakse veerge kahe või enama tähega (nt AA, AB, AC).

Veeru ja rea ​​ristumispunkt on väike ristkülikukujuline kast, mida tuntakse kui a kamber. Lahter on andmete salvestamiseks arvutustabelisse. Igasse lahtrisse mahub üks väärtus või andmeüksus.

Lahtrite ridade ja veergude kogum moodustab töölehe, mis viitab ühele lehele või lehele töövihikus.

Kuna tööleht sisaldab tuhandeid lahtreid, antakse igaühele a lahtri viide või lahtri aadressi, et seda tuvastada. Lahtriviide on kombinatsioon veeru tähest ja rea ​​numbrist, näiteks A3, B6, AA345.

Nii et selle kõige kokkuvõtmiseks kasutatakse tabeliprogrammi, näiteks Exceli, töövihikufailide loomiseks, mis sisaldavad üht või mitut töölehte, mis sisaldavad andmeid salvestavate lahtrite veerge ja ridu.

Andmetüübid, valemid ja funktsioonid

Lahtrisse mahutavad andmetüübid hõlmavad numbreid ja teksti.

Valemid on arvutustabeli tarkvara üks põhifunktsioone ja neid kasutatakse arvutuste tegemiseks – tavaliselt kasutatakse teistes lahtrites sisalduvaid andmeid. Arvutustabeliprogrammid sisaldavad mitmeid sisseehitatud valemeid, mida nimetatakse funktsioonideks, mida saab kasutada mitmesuguste tavaliste ja keerukate ülesannete täitmiseks.

Finantsandmete salvestamine arvutustabelisse

Finantsandmete salvestamiseks kasutatakse sageli arvutustabelit. Valemid ja funktsioonid, mida saab finantsandmete puhul kasutada, hõlmavad järgmist:

• Põhiliste matemaatiliste toimingute sooritamine, nagu veergude ja jooniste ridade summeerimine.
• Väärtuste, näiteks kasumi või kahjumi leidmine.
• Laenude või hüpoteeklaenude tagasimakseplaanide arvutamine.
• Määratud andmevahemiku keskmise, maksimaalse või minimaalse väärtuse leidmine.

Muud elektroonilise arvutustabeli kasutusalad

Muud tavalised toimingud, mille jaoks arvutustabelit saab kasutada, on järgmised:

• Graafika või kaardistamine andmed, mis aitavad kasutajatel andmete suundumusi tuvastada.
• Sorteerimine ja filtreerimine andmeid konkreetse teabe leidmiseks.

Kuigi arvutustabeleid kasutatakse andmete salvestamiseks laialdaselt, ei ole neil andmete struktureerimiseks või päringute tegemiseks samu võimalusi kui täisväärtuslikel andmebaasiprogrammidel.

Arvutustabelifaili salvestatud teavet saab lisada ka elektroonilistesse esitlustesse, veebilehtedele või välja printida aruande kujul.

Algne "Killer App"

Arvutustabelid olid originaalid tapjarakendused personaalarvutite jaoks. Varajased tabeliprogrammid, nagu VisiCalc (välja antud 1979. aastal) ja Lotus 1-2-3 (välja antud 1983. aastal), olid suures osas vastutav selliste arvutite nagu Apple II ja IBM PC kui äritegevuse populaarsuse kasvu eest tööriistad.

Microsoft Exceli esimene versioon ilmus 1985. aastal ja see töötas ainult Macintoshi arvutites. Kuna see oli mõeldud Maci jaoks, sisaldas see graafilist kasutajaliidest, mis hõlmas rippmenüüd ning hiirega osutamise ja klõpsamise võimalusi. Alles 1987. aastal anti välja esimene Windowsi versioon (Excel 2.0).